Tuesday, December 28, 2010

Ahoi,
pole jälle kaua-kaua kirjutanud, nüüd süümekad:)
Midagi pole juhtunud ka vahepeal. Täna lähen kinno, esmalt vennaga Megameelt3D:)16:45 vaatama ja siis õhtul üksinda 22:00 Narnia kroonikaid vaatama, keegi tahab äkki liituda minuga?:) Peaksjälle küpsetama:) Viimati tegin leivatiramisu, kõrvetasin riivleiva ära, niiet...:) Teisest küljest, ka juustukoogi toiduained ootavad külmkapis+kohupiimakreemi on ka veel järel.Hmmm...
Hakkasin just mõtlema- polegi see talv suusatamas ega uisutamas käinud, peaks minema...
Vabandust, millegist pole kirjutada, koolis ikka põnevam:)
Prantsuse keel igatsen eriti, kuigi õpetaja on jah väga korralik on minuarust prantsuse keel väga ilus ja õpetaja on ka tegelikult väga väga hea:)
Pealeselle, Jane käib siin mulle pinda ka,et ma kirjutaksin, ta ise haige niiet tal suhteliselt igav, aga neljapäeval tuleb ta trenni ikkagi.Muhahahaa.Mis te arvate, milline normaalne inimene detsembris jäätist sööb? Eks ikka mina, üldse ma olen hakanud detsembris palju rohkem jäätist sööma, suvel joon siis kuuma teed 24/7. Üldse, ma ei taha suve, need on nii igavateks ja üksluiseteks muutunud,tahaks juba kooli lõpetada ja tööle minna:)
Haha:D
Ei aga tegelikult ka, kes tahab hullu tüdrukuga kinno minna õhtul? Palun-palun-palun:D

Monday, December 20, 2010

Jõulupidu:D

Hei.

Täna oli siis jõulupidu:)
Viiendad ja kuuendad koos:) Meie jäime loomulikult viimasteks, millegipärast juhtub see iga aasta:S
Aga...minuarust oli meie kava parim!:) Otse loomulikult, kui ma olen sellest klassist, ma pean seda parimaks, aga jah, inimesed läksid muusika ja tantsimisega hästi kaasa:D Ei, tegelikult olid kõigil väga väga väga head kavad:D
Ja ma sain pariiiiiiiiiiiimaaaaaaa kingiiiiiiiiituuuuuuuuuuuse!!!!!! Ma sain sellise üliarmsa jõulutassi jõuluvana, pulgakommide, saanide, kuuskede, küülikute, piparkookide, kirjade, tulede, lumememmede ja põhjapõtradega:D Ühesõnaga: AITÄHH, RIINU!!!!!:D
Aga muud enam ei olegi kirjutada:)
Jee, jõulud!:D

Saturday, December 18, 2010

Võtsin selle ühest blogist, pole mõtet kuri olla ^-^

[mu nimi on] Saara
[hommikul ma] ärkan aeglaselt, äratuskella peale
[kõik, mis ma vajan, on] sõbrad, muusika ja kodu
[armastus on] see, mida sõnadega väljendada ei suuda.
[ma kardan] kõrgust, üksindust,
[ma unistan] kõigest?:D
[ma tean] seda, et ma ei tea midagi.
[ma tahan] et mu soovid täituksid :) et mul oleks selline elu, mis oleks väärt elamist.
[mul on] palju raamatuid:D
[ma soovin] et oleks juba jõulud.
[ma vihkan] loomapiinajaid, julme inimesi,
[ma igatsen] suveaega
[ma kuulen] muusikat ja kassi nurrumist
[ma otsin] .. vastuseid?
[ma kahetsen] et ma olen nii tagasihoidlik olnud enamuse oma elust ja selle tõttu jäänud ka paljudest imelistest asjadest ilma.
[ma armastan] muusikat ja kasse.
[ma hoolin] oma sõpradest ja mulle kallitest inimestest
[ma alati] naeran imelikkude asjade peale
[ma tantsin] väga harva.
[ma nutan] mõnikord.
[ma alati ei] ütle seda, mida ma tegelikult mõtlen.
[ma võidan] imelik olemises:D
[ma ajan segadusse] inimesi oma käitumisega.
[ma vajan] oma 4 lemmikkohta(kodu, kool, Tamme tenniseväljak, Pierre kohvik)
[ma pole] enesekindel.
Mitu...
[korda on mu süda murtud?] .. 3?
[südant olen ise murdnud?] Ühtegi,ma arvan, keegi ei tule rääkima + ega ma nüüd eriti võluv ka ei ole...
[lähedast sõpra mul on?] kes teab, kas neid ongi? Kui siis, siis üks.. või kaks.
[armi?] palju, väga-väga palju:D
[asja on mu elus, mida kahetsen?] väga-väga-väga palju
[unistaja] oojaa.
[alkohoolik] ei.
[friik] kindlalt lugemisfriik:D
[sarkastiline] jaa
[sõber] jaa.
[tagasihoidlik] jaa, loodetavasti
[jutukas] mõnikord, oleneb mis inimestega olen.
[vastassoo juures märkan esimesena] see, kas ta naeratab pigem võltsilt või mitte
[kas suudaksin elada arvutita] suudaks küll, aga see elu oleks raske :D
[kumb on valusam: füüsiline või vaimne valu?] vaimne.
[usaldus?] hindan seda :)

Saturday, December 11, 2010

Lolli küsimuse eest kontrolltöö ajal võtan ühe punkti maha.Eriti lolli eest kaks.Lindström

Natuke veel ja jõuluvaheaeg on käes:) Otse loomulikult,enne puhkust tuleb ikka teha niipalju kontrolltöid kui võimalik. Esmaspäev - midagi, aga selle eest lähen geograafia õpiabisse tennise asemel.Damn.
Teisipäev - inglise keel, M3 test, ajalugu - jutuke märksõnadega ptk. 17 - 19  Kolmapäev - matemaatika, KT protsentide peal, vene keel - KT, 4. teema Neljapäev - ajalugu, töövihik võetakse ära.
Nagu näete, ka kuuenda klassi õpilase elu pole mingi lust ja lillepidu. Üldse, tegelikult sellisel ajal tuleks just väga palju lõbutseda. Peaks piparkooke küpsetama ja sõpradega kelgutama minema. Ka kinos pole tükk aega käinud. Tahaks vaadata ''Narnia kroonikad: Koiduränduri teekond'',''Harry Potter ja surma vägised: Osa 1'',''Õigeks ajaks'' ja ''Jälle sina''.Oeh:S
Kurb,et suudan nii visalt loll olla, kui aus olla:S Selle asemel,et õppida või kuskil õues olla, istun lihtsalt arvutis. Otse loomulikult, paari halva hinde kätte ma ei sure, tõsi. Aga mida vähem, seda parem. Peaks jah õppima. Eriti matemaatikaks.
Aga tegelikult pole mõtet siia mingit poolenisti-emo teksti panna. See ei aita ju ka. Hiljem on endal ka nõme:/
Jaa, peaks üldse nii palju tegema...jälle:)
Mulle on hakanud millegipärast draamad meeldima. Täis kurbust ja nuttu ja surmi ja lahkuminekuid...

Friday, December 10, 2010

Õpilase töö on raske,räpane ja palgata.Aga teatavasti peab keegi seda tegema

Ahoi.

Kool. Väga palju õppida.Kohe pärast kooli tormasin koju ja sealt otse Avonisse - asju ära tooma. Uus lauvärvipalett mulle(8 värvi) ja väikesele täditütrele huulepulk:) Igatahes, kohutav lumetorm oli:S
Väga vastik. Tagasi tulles kõndisin ma veel vastutuult ja ja väga valus oli:( Käed ka külmetasid - olin ühe kinda ära kaotanud:((hiljem leidsin üles ka:)) Käisin hiljem veel mingist poest ka läbi ja leidsin endale suurepärased riidepärlid:) Ostsin kohe ära ka.
Umbes 16:14 jõudsin koju - siis lippasin kohe venna sünnipäevale Jõmmul - läksin lapsi kantseldama ja nii. Väga lahe oli muuseas. Esmalt onju niisama passisime seal väljas ja ma valvasin jõmpskaid:)
Siis läksime sisse. Alguses vaatasime filmi Jõmmu kohta - ma arvan et päris suur hulk inimesi on seda näinud:) Siis õppisime nööri keerutama. Muhahahaa. Kõik tahtsid konkskäed olla:)
Keerutasime nööri ära, rääkisime Liisaniga ja siis teised läksid muinasjuttu kuulama ja ma jäin üksi enda Agatha Christiet lugema(''Surnud mehe temp'').
Kõik tulid tagasi - jõime teed ja sõime muffineid ja siis hakkasime (jõulu)ehteid valmistama:)
Paanitsesin seal natuke. Kätteõpitud abitus - nagu ütleb meie matemaatikaõpetaja Anne Lindström.
Aga kaks ehet sain kokkuvõttes ikkagi tehtud. Kuueaastane õpetas mulle muuseas:) Ja ta meenutas Matut natuke ja siis ma kogemata ütlesingi Matu talle ja siis oli pisut piinlik olla.-.-
Aga kokkuvõttes oli seal ikkagi väga lahe:)
Peaks filmi vaatama.''Moskva pisaraid ei usu'' tuleks tegelikult uuesti läbi vaadata - väga hea film on :)
Ja juustukooki tuleks küpsetada, ja šokolaadiküpsiseid vaniljekastmega ja pilte tuleks teha ja õppida tuleks ja...Nii palju on teha-.-
Aga jah...mangotee ja muffinid ootavad:)

Wednesday, December 8, 2010

Kaerahelbepätsikesed

Ma tegin siis täna õhtul veel kaerahelbepätsikesi ja siin on paar pilti neist:)

1. Serveerimata kaerahelbepätsikesed.
2. Serveeritud kaerahelbepätsikesed.
08.12 öö oli lihtsalt õudne. Algas nii,et nägin õudusunenägusid: Sain prantsuse keeles kolme ja siis samal ööl tuli varas ja lasi mind maha. Niimoodi,et pauk käib, mina katsun tuikavat kohta, näpud saavad veriseks ja siis suren. Selle koha peal ärkasin üles. Lamasin natuke aega ärkvel, kuidagi vastik oli olla-.-
Siis jäin magama. Natukese aja pärast ärkasin üles,olin kindel et nüüd on aeg kooli minna ja hakkasin ennast riidesse panema. Teksad ja T-särk, kõrvarõngad ja käevõru. Otsustasin siis,et vaatan, mis kell ka on, kell oli 03:17. Õudne. Tark mina:) Tõmban siis kähku riided seljast, kõrvarõngad ja käevõru muidugi unustan ja magan kella seitsmeni. Siis hommikul äratan venna, soovin palju õnne ja annan kingituse üle(Hergé koomiksid) ja äratan ema. Emme hakkab kooki küpsetama:) Samal ajal otsib vend üles ülejäänud kingitused ja aab need. Mu emalt ja isalt sai ta: Sõnamängu,Muumitrolli padjapüüri ja...fotokA.
Oeh:S Veab tal:) Kooli jäin hiljaks, õnneks emme kirjutas vabanduse-_- Kõik juba kõpsetasid piparkooke, kellel asju polnud ja need kellel olid, kudusid. Mina,otse loomulikult läksin piparkooke küpsetama:) Tutvustasin oma õpetajale ühte väga lahedat itaalia laulu, mille järgi hakkame tantsima(Ricchi e Poveri-Mamma Maria). Kõigile väga meeldis:)
Järgmine tund oli prantsuse keel. Tunnikontroll. Väga lihtne. Niisama lollitasin siis seal. Tegin Marcuse tukaviskamist järgi, tema kiusas mind, mina teda, nagu tavaliselt:)
Siis oli matemaatika. Midagi uut.
Inglise keel. Midagi uut.
Geograafia. Tunnikontroll:2 Oeh:(
Tunnid läbi:) Üritasin koju minna. Sixten, Aaro ja Hendrik pildusid mind:)
Üritasin koju minna. Taavo ja Marcus kiusasid mind.Umbes nii:
Mina: APPI!
Taavo: Ma ausõna ei viska sind. Usalda mind.
Mina: HAHAHAHA
Marcus: Hoopis mina viskan sind!(viskab mööda)
Mina: APPI! (varjun väravate taha)
Taavo: Kui sa minema lähed, ma ei viska sind. Kui ei lähe, viskan. Usalda mind.
Mina: HAHAHAHA
(Hakkavad Aaroga rääkima, üritan minema hiilida, Marcus märkab, üritab visata, mööda, jooksen minema:))
Nüüd olen kodus. Teen eesti keele kodutööd:) Reklaami. Ja räägin Janega:)

Tuesday, December 7, 2010

Kromatograafia

Hei.
Täna oli väga lahe päev. Oligi ainult 2 tundi(nendel kes kooris käivad 3) ja siis kogunesime klassijuhataja klassi jurde ja harjutasime tantsimist esmalt(tüdrukud-kõhutants, poisid-kantritants(ma tantsin poistega:))
ja siis läksimegi sinna Toomemäel asuvasse ajaloomuuseumisse. Ja seal oli nagu ikka VÄGA lahe. Esmalt tehti meile ekskursioon kogu majas ja nägime igasuguseid lahedaid asju ja seal olid kasvatatud kristallid jne. ja see kõik oli NII PÕNEV! Ma ei jõua ära oodata füüsika ja keemia õppimist:) Hiljem mängisime mingit lauamängu Eesti looduse kohta ja meie tiim juhtis aga siis sai ekskursioonisaeg otsa. Varsti lähme sinna tagasi T-särkidele kromatograafiat tegema(need kes tahavad) ja see kindlalt superlahe:)
Äsja vaatasin ära selle ''Võluri õpilane'' ja see oli vägaülisuperlahe film, niiet kes pole näinud,VAADAKE KINDLASTI!
Ongi kõik vist.
Tsau.
Saara

Monday, December 6, 2010

Mina pole süüdi!!!

Hei.
Et ma pole siis kirjutanud nüüd kaua aega suht. Täna oli siis kool(üllatus-üllatus) nagu tavaliselt,nõme,igav ja masendav.Geograafias sain ühe iksi ja ühe arvatava kolme.Kool sai läbi,jooksin trenni,jäin Jossuga hiljaks ja jooksin viis ringi. Siis,kogu ülejäänud trenni arjutasin ma kuidas palli õigesti vindiga lüüa ja see oli väga igav.Koduteel käisin poest läbi ja ostsin krõpse.Jõudsin koju,koristasin kähku toa ära, aitasin emmel eelroogi valmis teha ja siis hakkasin matemaatikat õppima.
 Nt:Matkaja läbis esimesel päeval 37,5% kogu teest, teisel päeval 25%, kolmandal aga 18 km. Kui pikk oli teekond?
Vastus: 48 km.
Lihtsalt väga mõttetu,minuarust aga me vajame seda kogu oma ülejäänud elus
 Tund tagasi jõudsid külalised siia. Esmalt tüdrukud ja siis Max.
Siis ma alguses ajasin niisama juttu,lugesin pärast seda oma krimijutu lõpuni ja hakkasin siis matemaatikat õppima ja mul samal ajas oma toas makk käis ja siis tuli sealt hea laul ja siis ma läksin ja laulsin kaasa:D
Ja pärast seda tuli Dagö-Muusik ja nüüd kummitab mul:
Õues kohisevad puud
sulle tere hommikut
sa ei suudelnudki kuud
hoopis mingit muusikut
värvi koorub vannitoas
baaripukist lilla kints
august alla kraanijoas
voolas lootus leida prints
Vot.
Ma ei teagi enam millest kirjutada,midagi põnevat ei juhtu:)
Et kui keegi taga otsib,olen matemaatikaõpiku taga:)
Tsauki.
PS: Kui kuskilt h-d või k-d või v-id puudu on siis need klahvid mul hästi ei tööta.
PS2: See pealkiri on niisama,ma ausõna ei teinud midagi:)
PS3: Milky Holmesil polegi uusi osi veel:( Buääääää

Monday, November 29, 2010

Jou:D

täna oli siis nii et koolis olin ma täna väga korralik:),tegin kaasa ja puha,noh,õpsid ikka karjusid meie peale,mitte midagi uut:D ahjaa,matas meid jäeti kauem istuma,õps oli nii närvi läinudXD Karjus Magna peale ja Epu peale ja...:/ Ja siis 10 minutit oli möödas,õps karjus meile: ''KADUGE MU SILMIST!!!!''  Kõik olid mingi:''Oeh,jess:D'' Ja siis onju,kõik jooksid ära hästi kiiresti,mina olin ka ikka esimeste seas:D
Ja siis ma tormasin trenni ja seal oli väga irw. Esmalt olin ma niisama Anu ja kellegaiganes,onju:) Jasiis ma niisama mängisin seal,Anu õpetas,et kuidas noh,seda ja seda,keegi ei saa aru ju neist tenniseväljendistestXD Ja siis jõudsid Johanna,Siim ja Kristo ühel ajal. Ametlik osa(õnnesoovid) ja siis hakkasime mängima midagi ja siis kristo vingus minu ja siim johanna kallal,noh nagu ikkaXD Ja siis tuli Laura.(mäluauk)ei,kolme mängisime siis:).Toni tuli,mängisime rootslast (poisid lollitasid,ei täpsusta:)) Ja johanna pakkus kommi ja siis oli vist trenn läbi ja siis ma läksin poodi ja ostsin  väikesele täditütrele kingituse ära:D Ja nüüd ma olen siin:D


TSAUUUU:D
TÄNA OLI NIIHEA PÄEV:D:D:D




http://www.gallerynosco.com/image/artwork/Banksy/Laugh_Now_54_fullsize.jpg
SEDA SILTI PEAKSID POISID KAELAS KANDMA:D:D:D:D:D

Sunday, November 14, 2010

Amazing

http://www.youtube.com/watch?v=vwM6f0liHpo&feature=player_embedded

Meie,inimesed

Viimastel kümnenditel on maailmas üha enam kasvanud rafineeritud ebaisikuline kurjus.

Kooli tungib inimene, kes valikuta tulistab surnuks kõik ettejäänud, lennukid süütute inimesega sõidavad hoonetesse ja tapavad tuhandeid inimesi. Kümned tuhanded genotsiidis hukkunud 20 sajandil Euroopas, Aasias, Aafrikas, Lõuna Ameerikas.

Seitsmekümnendate aastate keskel küsis ajakirjanik dalai-laamalt, mis võiks olla selle ilmingu põhjus. Tema Pühadus oli probleemi üle pikalt mõtisklenud ja talle oli ilmutatud sügava kaemuse hetkel, et maailmas kasvab rahvastik nii kontrollimatult, et osa inimolendeid sünnib hingeta – neil puudub samastumisvõime, empaatia, halastus ehk inimeseks olemise peamine kategooria HOOLIVUS. Olgu selle hingega nüüd kuidas on, aga Eestimaal ringi vaadates on selge, et kõige defitsiitsem asi ei ole isegi masu ajal mitte raha ega isegi töö vaid HOOLIVUS.

Nädalast nädalasse ja aastast aastasse loetakse kokku Eestimaa teedel sõjategevuse käigus hukkunud inimeste arv. Vaatamata langustrendile oleme me ikka Euroopa Liidus hukkunute arvult kõrgeima kolme seas. Samas, kolm aastat tagasi oli see veel halvem. 2006.a. hukkus ainult augustikuu jooksul 31 põhiliselt noort inimest. Tol ajal küsis reporter kõrgelt politseiametnikult: „Mis saab edasi?“. Vastus oli kindel – politsei meetmetest ei piisa. Meil on Euroopa kõrgeimad liiklustrahvid, vanglakaristus roolijoodikutele, kaamerad ja vabadel päevadel teedele saadetud politseinikud, kuid alati leiab koha, kus sõita surnuks ennast ja oma sõbrad, sest tegelikult sõltub teedel toimuv mitte niivõrd karistusest vaid hoolivusest inimelu vastu või õigupoolest selle puudumisest.

Me loeme ajalehtedest, kuidas 2 septembri hommikul virutab 7 klassi õpilane koolis noaga oma klassikaaslasele või igati tublid Tartu kooliõpilased moodustavad gängi ja harrastavad Hiinalinnas kodutute peksmist, sest jõud käib üle. Kui noorsoopolitseinik uurib põhjuseid, suudavad noored vaid õlgu kehitada, sest tegelikult on taas põhjuseks respekti puudumine elu vastu.

Samas ei ole empaatia ja armastamisvõime omased vaid inimsuhetele. Loomakaitse Selts juhib ikka ja jälle tähelepanu nendele kümnetele tonnidele loomade korjustele, mis tuleb põletada loomsete jääkide käitlemise tehases, mille võimsusest Eestimaale ei piisa. Lautade juures haisevad hukkunud koduloomad nädalaid, teedel sõidavad autod korjused lihtsalt pudruks. Samas ei ole ükski põhjamaade tehas Eestist saadetud loomade surnukehi nõus vastu võtma, sest suurem enamus põletamisele minevatest loomadest on nii halvasti toidetud, et meenutavad nahaga kaetud luukeresid, veterinaariliste proovide võtmise tulemusel surnud lehmade korjused viitavad anatoomiat ja füsioloogiat vähegi tundvale inimesele, et ajuproovide võtmise järgselt surid loomad pikka ja piinarikkasse surma. Lemmikloomad on räigete piinamistunnustega, sandistatud, surnuks näljutatud. Enamikul juhtudest on põhjuseks vähimagi halastuse ja empaatiavõime puudumine.

Inimhinge sügavaim ilming, hoolivus on faktor, mida kas on või ei ole. USA sotsioloogid on veenvalt tõestanud, et nii julmus kui tema vastandtunne empaatia on eetiline kriteerium, millel on erinevad avaldusvormid. Ei ole olemas inimest, kes on süstemaatiliselt julm loomade vastu, aga oma last või abikaasat armastab hellalt.

Täpselt samuti ei ole tõepärane, et inimene armastab sügavalt oma last ja vabadel õhtupoolikutel peksab kaikaga oma koera.

Ei olnud juhus, et julmalt läbipekstud ja röövitud eakale taadile hakkas annetusi korjama Eesti Loomakaitse Selts. Ometi vastandatakse nii sageli kommentaarides või isegi televisioonisaadetes loomade abistamist laste või eakate abistamisele. Ärgem laskem ennast petta- veebis räuskav kodanik, kes soovitab loomad põlema panna ja raha lastele annetada, ei aita tegelikult kedagi.

Eestimaa on täis pimedate silmadega inimesi. Neid on nii lagunenud majades ja viletsuses, kuid oluliselt rohkem luksusvillades. Meie maa on täis pimedaid inimesi, kellest osa ei suuda näha vaesusest, tõrjutusest ja isegi näljast pimestatud silmadega. Kuid osa on nägemise kaotanud, kuna silmad on kaetud rahapakkidega, luksusvilladega- ikka naabrist parematega, võimsalt läikivate linnamaasturitega ja üle laipade mineku veripunaste prillidega. Ma ei julge ütelda, et tegemist on ilma hingeta inimestega, kuid mikroskoopiliseks on see kägistatud ja mattunud rahalademete, liisingulepingute, iga hinna eest edukas olemise prügimäe alla.

Sellise väärtuskatastroofi tulemus on armastusest ilma jäetud lapsed, kellele on vanematel anda küll raha, kuid mitte aega ja armastust. Nendest lastest kasvavad ja on kasvanud tiigrikutsikad, kes ei kõhkle kassipojal naela läbi pea tagumast, nõrgemaid või vähemjõukamaid kaaslasi peksmast ja alandamast või eakale karguga kõndivale memmele jalga ette panemast. Need on lõputult õnnetud, tigedad ja üksikud inimlapsed – sündinud on teine põlvkond ilma hingeta inimesi.

Hoolimatus nagu vastik ja haisev kärntõbi levib ühiskonna igasse tahku.

* Loomakaitsjad ja loomade aitamisega tegelevad MTÜ-d näevad, et kaheksal juhul kümnest on nende poolt päästetud loomad inimese hoolimatuse ja/või väärkohtlemise ohvrid.

* Õpetajad näevad, et vägivald klassides ja ohjeldamatu nauteainete tarvitamine kasvab mitte päevade vaid tundidega.

* Sotsiaaltöötajad näevad, kuidas eakate vanemate korter on laste poolt maha müüdud ja memm ise saadetud laudadest putkasse, mida õitseva sotsialismi ajal nimetati suvilaks, kuid praegu on lagunemise tõttu muutunud pigem muldpõrandaga saraks. Pood 5-10 km kaugusel, teed talvel lahti ajamata, küttepuid näpujagu, perearst, apteek, lähimad tuttavad linnas.

* Sotsioloogid kirjeldavad kuidas maailma ühiskondadest väärtustavad Eesti inimesed kõige enam materiaalseid väärtusi – raha ning asju, kusjuures pereväärtused ja solidaarsus ühiskonnas on tõrjutud ebaoluliseks.

* Psühhiaatrid näevad 6-7 aastastel lastel depressiooni ja enesetapumõtteid üksindusest.

* Kiirabi konstateerib surma 10 aastasel lapsel, kes on sooritanud enesetapu, kuna vanemad lahkusid välismaale uut ja paremat elu elama.

Viimased 18 aastat on Eesti ühiskond kultiveerinud ilma hingeta inimesi.

Ilmselt on Merle Karusool õigus, kui ta väitis, et Eestis ei ole praegu mitte niivõrd majandus- kui kultuurikriis. Suur hulk kodanikke on minetanud inimeseks olemise põhitingimuse – AUKARTUSE ELU EES.

Hoolimatusele tuleb kodanikuühiskonnal vastu astuda praegu ja kohe.

Pole tähtis, kas me oleme laste, eakate, riskiperede või loomadega tegelev kodanikuühendus. Me ajame ühist asja – hoolime võõrast elust.

Loomakaitsjaid peetakse sageli veidrikeks, kes eiravad tegelikke probleeme ja nokitsevad tähtsusetute asjade kallal. Tegelikult muudustavad kolmanda sektori inimesed, kes loovad paremat ühiskonda. Iga päästetud loom suurendab empaatiatunnet Eestimaal. Iga pressiteade hüljatud või väärkoheldud loomast või tema päästmisest paneb paljudel okka torkima kohas, kus kunagi oli kõigil inimesel hing.

Iga korteriühistu liikmed, kes korjavad raha, et hulkuvad kassid saaksid steriliseeritud, tagades kiisudele võimaluse väärikalt ära elada neile nii kallis kassi elu ilma, et maailma sünniks soovimatuid kassilapsi, kogevad koostegemise rõõmu. Ka sellest ühisest tegutsemisest kasvab välja kodanikuühiskond, kus kehtivad meie poolt püstitatud normid, kus ilma hingeta inimesed ei ole enam pjedestaalile tõstetud vaid avalikult ja ühiselt taunitud ja häbistatud.

Kui jätame mõne halva teo tegemata, siis teeb keegi selle meie asemel.

Kui jätame tegemata heateo, siis jääb sellest auk, mida ei täida keegi ja mis käriseb iga uue päevaga suuremaks.

Mare Liiger Kiirabiarst, Rahvakoolitus-ELU juhataja ja esmaabikoolitaja, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik.
spacer

Jälkus, millel nimeks inimene

Jälkus, millel nimeks inimene

Tallinnas Mustamäel, linnas, mis pretendeerib Euroopa Kultuuripealinna tiitlile, kirjutas mõni aeg tagasi tudengist noormees MTÜ Kasside Turvakodu infomeilile.

Tema teate kohaselt oli pimedas uksealuses mitu Kassipoega Kassiemaga. Alguses püüdis vabatahtlik kassilapsi kätte saada, kuid loomad olid äärmiselt hirmunud ja mõne päeva jooksul suudeti kitsast pilust püüda vaid üks loomake. Teine surus ennast jalgadega kinnibetoneeritud pühkimisresti alla kitsasse pilusse ja ei liigutanud, kuigi elas.

Taskulambi valguses avastas tudeng, et väike kassipoeg oli poodud niidiga üles, aga nii, et ta jalad ulatusid vaevu maad puudutama. Pika toki otsa seotud noaga õnnestus noormehel kiisu kaela ümbert niit lahti lõigata ja hiljem loomake turvakodu vabatahtlikule hoiukodusse üle anda.

Suur oli aga hoiukodu perenaise jahmatus, kui ta avastas, et kassipoeg oli niidiga LÄBI ÕMMELDUD nagu padi. Vaatepilt oli nii jälk, et vapustas hingepõhjani elu näinud veterinaari, kes suutis vaid öelda: „Niisugust vaatepilti ei taha ma oma elus enam kunagi näha!"

Ime kombel jäi kassilaps ellu ja taastub operatsioonist hoiukodus oma vennakese kõrval, kassiema hoole all.

Millist mõju jääb talle avaldama inimene, kes elab euroopalikus, sallavas ja haritud riigis, me praegu ei tea. Teame aga, et nagu enamikel juhtudel, jääb ka seekord kurjategija otsimata ja
karistuseta. Loota võib, et hetkel mil ta hakkab meie lapsi, eakaid või meid endid traadiga läbi õmblema suvatseb Eesti õigusriik hakata ka tema püüdmisega tegelema.

Seniks aga , tähelepanu, Mustamäe elanikud! Ringi liigub inimese näoga monstrum, kelle jaoks ei ole midagi ega kedagi püha. Püüdke ta tabada enne kui ta järgmise ohvri leiab ja see võib olla iga olend, kelle süüks on tema sees olev ELU.

Kõnealune kassipoeg on tema,
http://www.kassideturvakodu.ee/photos.php?g2_itemId=70680

Lugupidamisega,
Egle
Kasside Turvakodu nimel
Täiendavates küsimustes palume pöörduda Kasside Turvakodu PR esindaja Mare Liiger`i poole.

Saturday, November 13, 2010

Hey,guys

Hey,

Et jah,ma lõpetan ära enda blogi nüüd. Tegelt ongi siin ainult mingi 2 postitust, niiet see nagu tegelikult ei ole blogi. Aga jah, ma arvan, et mingitel suvakatel pole tõesti vaja teada mida ma iga päev teen või nii. Nagunii teavad inimesed mu eraelust niigi palju, kuigi see pole üldse nende asi, aga jah.

Musi,
Saara 

Thursday, October 28, 2010

Hey

Täna oli trenn jälle. Esmaspäeval ma polnud viitsinud minna ja täna jäin ka pool tundi hiljaks:D Pidin karistuseks 5 ringi jooksma ja poisid siis ikka pahandasid minuga korralikult:D Emmm...siis me vist mängisime mingit suht lahedat mängu,millele ma ei oska nime anda ja siis 3-e paarides. Ma olin Matuga :D Ja just siis,kui (tema arvates/kuigi mina feilisin ainult 2 ja tema tervelt 4 korda) hakkas mul hästi minema(me võitsime),siis pidime me paare vahetama. Ma sain siis Laura. Enam mul nii hästi ei läinud:S,kuigi me võitsime ka korra:D Siis mängisime mingit väga keerulist mängu,millel polnud nime ja nõõd ma siis kulutan seletamisele ka väga palju aega:D Emmm...oli nagu nii,et oli mingi 4 erinevat osa sellel mängul. Üks pidi hüppenööriga hüppama, 2 tükki pidid üle väikse võrgu niimoodi mängima et, kui oled vasakukäeline, lööd parema käega eestkätt ja vastupidi. 4 tükki mängisid väljakul 7-e punktini üksikmängu piirides(jah, ma tean, siin on hästi palju termineid, millest väga paljud aru ei saa, aga üritage:D)  ja viimased 2 tegid selja- ja kõhulihaseid (mõlemaid 50). Johanna kordas kõigile pidevalt,kui heas tujus ta on:D ,siis Kr(a)isto ütles kõigile(ümber nurga),et ma käin Pauliga:D EI,JOHANNA JA JANE,MA EI KÄI PAULIGA:D Ja siis Ma rääksin Markiga meie kooli kõige hullematest õpsidest vist ja Kr(a)isto hull närvitses seal,kui ma temaga mängisin,et ma liigutaks(in) ennast kiiremini(Kr(a)isto,mida rohkem sa mulle ütled,et ma ennast kiiremini liigutaks(in), seda aeglasemalt ma ennast liigutan:D), sest ta hakkas vist kuskile hiljaks jääma ja tahtis geimi(?) lõpuni mängida. Ja siis lõp(p)es trenn ära ja garderoobis soris Johanna mu rahakotis(see oli tema arust nunnu:D) ja mu meigikotis ja avastas mu meigikotist head kommi, mis ta endale võttis:D ja siis(ma kasutan seda väljendit ikka VÄGA palju:D) saatsin ma ta bussijaamani, mis oli nagu 2 minuti kaugusel trennist:D ja siis läksin ma ise linna ning Epp helistas mulle ja küsis,et kus ma olen,mida ma cteen ja kas ma viitsin temaga kostüümilaenutusse tulla. Viitsisin küll. Ta pidi endale mingit musta kleiti otsima(ta mängib ööjumalannat) ja vanemad lubasid tal lokid selle jaoks teha ja ühekorrapesuvärviga juuksed mustaks värvida:D ja siis ta valis selle välja( see oli halloweenipeo jaoks Emili pool) ja me läksime ära. Tema läks koju ja mina läksin sellese kunstikooli kõrval asuvasse toidupoodi ja ostis friikartuleid,mis koosnevas s****t, aga maitsevad suht normilt. Ja siis ma läksin koju. Noh, Johanna said oma tühikudpärastkoma kätte, ole õnnelik ja ütle aitähh:D 
Tsaukki,Sa...(maitea, Jane mõtles mulle uue hüüdnime välj,mul pole enam meeles:D)

Monday, October 25, 2010

Soo...yeah

Esimest korda siis siin.Nagu millegist pole rääkida väga.Vaheaja esimesed päevad ongi sellised,pisut igavad või nii.Sõpsil on ka blogi või nii,samasugune ainult,et inglise keeles,kui keegi tahab vaadata,siis www.lavenderterrace.blogspot.com.Vaadake siis kindlasti,ta hästi tore inimene;).Mingi masekas on peale tulnud lähiajal.Nagu mõtled mingeid hull musti mõtteid ja nii.Endal hakkab ka vastik:D Peaks ikka olema selline nagu tavaliselt,energiline ja rumal ja naljakas,aga eks ma siis varsti jälle olen selline.Kolmapäeval sõidan Tallinnasse.Aanoh,ma ei tea,suht pikk tekst siin nüüd,kirjutaks veel natuke,äkki? Trenni ei viitsi täna minna.Pisut kahju on,aga rõve ilm on väljas ja endal pole ka erilist viitsimist jooksma minna.Üldse,nagu ma juba ütlesin,viimased päevad on nii tõsised masekad olnud,et täitsa lõpp.Mõtlen koguaeg ühele inimesele jne.Noega praegu polegi midagi kirjutada,kui trenni läheksin,siis kindlasti oleks:D Seal saab alati nalja:D
Agajah,tsaukki;D